Silmad ja nende roll heaolu loomisel

Tänapäeva ühiskonnas kipuvad domineerima otsmikusagarad: me täidame plaane, ajame punktidel järge bullet-stiilis märkmikes, hindame produktiivsust ja töötleme loogilisi ülesandeid. Nägemise seisukohast on selle tagajärjeks fokusseerituse ülekoormus ja loova mõtlemise stagneerumine. Huvitaval kombel võib selline olemisviis viia eraldumiseni iseendast ja teistest. Tundub, nagu puuduks kogu ühiskonnal üldine nägemus: oleme muutunud justkui lühinägelikuks.

Kui me oleme harjunud tulemuste nimel pingutama, töö nõuab palju ekraanidele keskendumist või fookuse hoidmine tuleb raske vaevaga, väsivad nii silmad kui ka aju võimekus tähelepanu hoida. Sageli leiavad inimesed leevendust õppides silmi mitte ainult lõdvestama, vaid ka pehmema silmavaatega lugema, avarama kehahoiuga tööd tegema ning enda ja ekraani vahelist ruumi tajuma. Silmade tervise teadlik hoidmine mõjutab kogu ajutööd, üldist energiataset ja heaolutunnet. Aga ka vastupidi: enese märkamine ja hoidmine aitab ka silmi hoida - need ei pea pidevale pingutusele kaua vastu.

Inimese ajul on võime mõelda väljaspool harjumuspäraseid mustreid. Psühholoogia ja neuroplastilisuse uuringud kinnitavad, et aju suudab õppimise ja kogemuste mõjul tõepoolest muutuda. Õppides mõtlema teisiti, on võimalik murda välja automaatsetest harjumustest ning arendada loovust ja vaimset paindlikkust. Silmad ja nende teadlik kasutamine on üks oluline viis heaolu ja enesetunde mõjutamiseks.

Mõtlemine

See, mida me tavapäraselt mõtlemiseks nimetame, toimub neokorteksi otsmikusagarates ja võib olla mõnevõrra kahemõõtmeline. Analüütiline mõtlemine on pigem lineaarne ja harjumuspärane. Sellele võib piltlikult vastandada loovamat ja ruumilist mõtlemist, mis on seotud ajukoore tagumise osaga ehk visuaalse ajukoorega. Seda on nimetatud ka “3-dimensiooniliseks” teadlikuks mõtlemiseks, kuigi reaalsuses ei saa ajutööd nii lihtsustatult eri piirkondade vahel eraldada.

Jäädes lihtsustamise eesmärgil siiski piltlike metafooride juurde, on teada, et just visuaalne ajukoor osaleb kujutlusvõimes ja ruumilisuse töötlemises. Enamasti seostame seda võimega visualiseerida, näha tervikpilte, luua uusi seoseid ja väljuda automaatsetest mõttemustritest. Aktiveerides seda tüüpi mõtlemist pea kuklapiirkonnas, on võimalik kasutada oma aju harjumuspärasest erineval viisil. Mõtlemise teadlikum, loovam ja paindlikum kasutamine, et mitte jääda kinni oma tavapärastesse reaktsioonidesse, on ka Alexanderi tehnika toimimismehhanismi üks väga oluline osa.

Rohkem kui nägemine

Harjumuste muutmine ei ole lihtne, see nõuab pühendumist. Meie harjumused tunduvad meile tavalised ning sageli me ei mõtlegi, kas looduses ikka on nii ette nähtud. Võtame nägemise näite. Nägemine ei toimu silmades, vaid ajus. Nägemiskorteks asub pea tagumises osas, silm on justkui aju nähtav osa. Ajus toimub aga kõik tervikuna, seega on silmade tööks rohkem kui ainult nägemine.

Silmad mõjutavad otseselt meie tähelepanu ja fookust, mis ei teki ainult mõttes, vaid ka kehas. Silmade kaudu kogub aju pidevalt infot ümbritseva kohta, et siis otsustada, millele tähelepanu anda. Seetõttu kasutatakse paljudes spordialades, meditatsioonis ja isegi õppimisel teadlikku pilgu suunamist: kui pilk püsib paigal, rahuneb sageli ka meel. Kui silmad liiguvad rahutult ühelt objektilt teisele, muutub ka tähelepanu hajusamaks.

Vaimne keskendumine asub alumises visuaalses ajukoores. Mingil moel toimub keskendumine kogu aeg. Märka tänaval mõtteisse vajunud inimesi (või iseennast) kõndimas - nende pilk on suunatud maha ja neil puudub teadlikkus ümbritsevast. Ometi teeb keha tänuväärset tööd ja viib meid enamasti automaatselt soovitud sihtkohta. Õnnetused on muidugi nii kergemad juhtuma. Õpeta endale silmade maast üles tõstmist, et ümbritsevat märgata!

Õpeta endale silmade maast üles tõstmist, et ümbritsevat märgata!

Emotsionaalne fookus

Silmadel on oluline roll ka emotsionaalse fookuse hoidmises. See, mida me näeme kõige kauem, mõjutab meie tundeid ja mõtteid. Negatiivsele keskendudes märkame rohkem probleeme, samas kui teadlik tähelepanu positiivsele võib muuta kogu kogemust ja meeleolu. Nii on tark enda toetamiseks kujundada keskkondi, kus palju aega veedame, endale meelepäraseks ja meeldivaks.

Silmad peegeldavad ka inimese sisemist seisundit. Väsinud või ülekoormatud silmad on märk kurnatusest ja raskusest keskenduda. Siinkohal tuleks võtta paus ja silmi puhates ka aju puhata. Puhanud pilk aitab hoida selgust ja tähelepanu. Nii võib öelda, et silmad ei ole ainult aknad maailma, vaid ka tööriistad, mis suunavad meie tähelepanu, mõtteid ja kogemust maailmast. Silmi teadlikult kasutades saame seega oma maailma lausa muuta.

Sisemaailma koordinatsioon

Veelgi olulisem on aga silmade roll sisemaailma koordinatsioonis. Silmad on seotud meie vaimse, emotsionaalse ja kehalise seisundiga, sest kõik ajus ja kehas toimuv mõjutab üksteist. Stress, pinged, väsimus või emotsioonid väljenduvad sageli esmalt pilgus ja nägemises. Samal ajal mõjutab ka see, kuidas me vaatame ja millele keskendume, meie närvisüsteemi, enesetunnet ja keha seisundit.

Selge nägemine ehk võime välismaailma detailselt näha võib seetõttu olla hoopis teisejärguline funktsioon. Palju olulisem on silmade võime aidata meil orienteeruda iseendas: hoida tasakaalu, suunata tähelepanu, toetada kohalolu ja luua ühendust nii sisemise kui ka välise maailmaga.

Psühhofüüsiline vaatenurk terviseprobleemidele

Kui vaadata keha ja meelt ühtse tervikuna, siis silmad ja nägemismeel ei ole kehast eraldiseisev funktsioon: kehahoiak, lihaspinged ja nägemisharjumused mõjutavad üksteist. Näiteks inimesed, kes pingutavad palju silmi või hoiavad pead pidevalt ettepoole, võivad kogeda kaela- ja seljapingeid. Prillikandjatel võib prillidest olla mõjutatud nii rüht kui ka liikumisharjumused. Samuti võib prillide kandmine viia ühele asjale üleliia keskendumiseni, mis lõpuks viib vaimse kurnatuseni. See jällegi lõpeb alafokusseerimise ja tundega, et ollakse eraldatud.

Lühinägelikkus ehk müoopia mõjutab umbes kolmandikku elanikkonnast. See on nägemishäire, mille puhul silm fokusseerib kujutise võrkkesta ette, mitte võrkkestale. Müoopia korral on silmamuna sageli tavapärasest pikem ning võrkkest venib koos silmaga, kaasneda võivad peavalud, silmade pingutamine, udune nägemine. See mõjutab otseselt kogu keha, kui mõelda, et keha peegeldab visuaalsüsteemis toimuvat. Kuigi õnnestunud nägemiskorrektsioon parandab enamiku inimeste elukvaliteeti ja vähendab silmade pinget, siis tavapärased ravimeetodid nagu prillid, kontaktläätsed ja laserkirurgia käsitlevad ainult sümptomeid, mitte probleemi tegelikku põhjust.

95% perifeersust

Silma võrkkestas on 95% nägemisretseptoritest mõeldud perifeerseks nägemiseks ja 5% fookuse hoidmiseks. Tänapäeva elustiilis on kepikesed, mis vastutavad peamiselt hämaras ja perifeerse nägemise eest, pigem vähe töös. Kolvikesed ehk retseptorid teravaks ja detailseks keskseks nägemiseks, eriti võrkkesta keskosas kollatähnis, on aga ületöös. Füsioloogiliselt ei ole silm kohanenud nägemismeelele seatud modernsete nõuetega. Me kasutame liiga palju fokusseeritud lähedale nägemist, näiteks ekraanide vaatamist, lugemist ja detailitööd, ning perifeerne nägemine jääb vähem aktiivseks. Uuringud näitavad, et pikaajaline lähitöö võib olla seotud silmade väsimuse ja kuivuse, tähelepanu ülekoormuse ja isegi lühinägelikkuse sagenemisega.

Paljud on kuulnud, et iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmi lõõgastama, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele näiteks aknast välja, vähemalt 20 sekundit. Looduses viibimine ja laiem visuaalne keskkond aitavad nägemissüsteemi tasakaalustada.

Peatu hetkeks, et tõsta silmad arvutiekraanilt: vaata aknast välja ja kasuta rohkem perifeerset nägemist.

Kui nägemissüsteem on seotud tähelepanu, liikumise ja närvisüsteemi tööga, võib teadlikult perifeerse nägemise kasutamist suurendades oma heaolu mõjutada. See on üks põhjustest, miks looduses aja veetmine inimesele nii hästi mõjub: seal saab näha suuremat pilti, see rahustab närvisüsteemi.

Tasakaal nägemisest

Nägemiskorteksil võib olla kaks peamist seisundit: kokkutõmbunud või ülelaienenud.

Kokkutõmbunud seisundi puhul kaldub inimene üle mõtlema ning tal on raske näha tervikpilti. Tähelepanu kitseneb ja kohalolu hetkes väheneb. Sellega võivad kaasneda hirm, ärevus, frustratsioon, madal enesehinnang ning sisemine pinges olek. Kui sellises seisundis inimene tuleb Alexanderi tehnika seansile, on ta enamasti üllatunud mõjust, mida kõigest silmade kasutamise muutmine tervele enesetundele avaldada võib.

Ülelaienenud seisundi puhul kogetakse kõike väga suurelt ja intensiivselt. Inimene võib kaotada kontakti oma keskme ja sisemise tasakaaluga. Sellega võivad kaasneda eraldatuse tunne või tunne, et midagi olulist on puudu. Kaasnevad ärevus, hirmud või ebakindlus.

Tasakaalustatud visuaalsed harjumused, näiteks rohkema aja õues veetmine, liikumine ja vahelduv pilgu kasutamine, võivad toetada silmade heaolu ning vähendada visuaalset pinget. Proovi näiteks siinset teksti lugedes hoomata ka valget osa ridade vahel. Või natuke seda, mis paistab ekraani kõrvalt, kuigi silmad jätkavad sõnade lugemist. Kas märkad pinge vähenemist?

Loe neid sõnu, aga vaata ka silmanurkadest, mis jääb ekraani taha või külgedele. Kas märkad pinge vähenemist?

Teadlik enesekasutus

Teadlik mõtlemine on tegevus, mis aitab stimuleerida uusi närviteid ajus. Muutuse võimalikkuse aluseks on meie võime intelligentsete olenditena teha teadlikke valikuid ja otsuseid, suunata mitte ainult oma tegusid, vaid ka kavatsusi ja mõtteid.

Nägemissüsteemi ja keha-meele koordineerimise oluline samm on õppida peatama üle- või alafokusseerimist. Aju “liiga palju” või “liiga vähe” kasutamine, olenemata sellest, kas me sellest teadlikud oleme või mitte, on omamoodi “tegemisrežiimil” toimimine. Üle- või alafokusseerimine on pideva reaktsiooni seisund kas mõtetele või hetke oludele. Alexander kasutas väljendit “enda tee pealt eest ära tulemine, et lõpetada oma loomuliku toimimise takistamine”. Jäta oma silmad rahule - las nad toimivad nii, nagu nad mõeldud on!

Eesmärk on kasutada sellist keskendumist, mis ei ole ei liiga palju ega liiga vähe. See on nagu kohalolek või vooseisund: teadlik, vastuvõtlik, aktiivne olemise seisund, mis põhineb Alexanderi tehnika „mittetegemise“ printsiibil. Sellel on kvaliteet, mis ei hõlma hinnangute andmist, vaid vaatlusoskust, kasutades antud olukorras 100% vajalikku keskendumist - mitte rohkem ega vähem, lülitades fookuse sisse ilma seda üle doseerimata. Nii ei ole kohalolek sõltuv sisemistest kogemustest ega välistest asjaoludest. Mitte hetkes toimuv ei mõjuta kohalolu kvaliteeti, vaid meie suhe kogetuga.

Harjutustest

Me võime (silmadele) harjutusi teha kogu ülejäänud elu, kuid põhimõtteliselt ei pruugi midagi muutuda. Kui me teeme harjutusi harjumuspäraselt, siis jätkame oma aju kasutamist vanamoodi. Ainus kasu, mida me võime saada, on see, et tunneme mõnu rutiinist ning et harjutused võivad tekitada hea enesetunde, suurendades verevoolu ja pannes asjad liikuma. Tavaliselt pole selles midagi halba ja kasu võib olla palju, aga kui soovime teha põhimõttelisi muutusi, on neuroplastilisuse ja närvisüsteemi mõistmine kriitilise tähtsusega.

Uudishimu-paus

Hea valem, mida kasutada, võiks olla selline: Märka, luba ja tunne uudishimu. Selleks oleks hea võtta väikseid uudishimu-pause. Mis seisundis sa hetkel oled? Kas tajud ära, kui su keha on lõdvestunud või pinges? Avatud uudishimu on väljapoole ja avarduv seisund. Ärevus ja valu on sissepoole ja kokkutõmbunud seisundid. Need kaks seisundit ei saa koos toimida. Otsene vaatlus aitab ajul seisundit vahetada. Kuigi aju saab teatavat “tasu” muretsemisele pühendatud pinge loomisest, siis “parem pakkumine” tähendab aju jaoks, et muretsemise-preemiast ilma jäämise asemel on võimalik saada suuremat tasu mitte-muretsemisest. Seda endale kord selgeks õpetades hakkab aju neid närviteid eelistama ja soovib sinna ise minna. Iga uus hetk sisaldab siiralt vaadeldes jälle midagi uut. Ajul ei hakka sellest tegelikult igav. Uudishimu, erinevalt kontrollist või distsipliinist, uuendab end ise. 

___
Mõned siinsed ideed tuginevad Peter Grunwaldi raamatule “Eyebody – The Art of Integrating Eye, Brain and Body”, www.eyebody.com

Nende ideede praktikasse panemiseks on soovituslik võtta Alexanderi tehnika eraseansse. Kirjuta mulle cathy@kehameelsus.com, et leppida kokku esmane konsultatsioon.